Tillbaka till sökning
Skift
språk
språk
Ookeani- ja mereökosüsteemid - Ülemaailmne säästva arengu 14. eesmärk
Lífið í hafinu- Heimsmarkmið 14
Nina Zachariassen
Översatt till íslensku av Helga Dögg Sverrisdóttir
4
Mere elustik on inimeste jaoks palju olulisem kui arvate. Kõik inimesed vajavad hapnikku ja umbes pool õhus leiduvast hapnikust pärineb merevetikatest.
Lífið í hafinu er miklu mikilvægari fyrir mannfólkið en okkur grunar. Allir hafa not fyrir súrefni og um helmingur alls súrefnis kemur frá hafinu.
6
Paljud inimesed saavad oma toidu merest. Umbes kolm miljardit inimest elab kala-, karpkala- ja kalmaaripüügist.
Margir fá líka matinn úr hafinu. Um þrír milljarðar lifa af veiðum á fiski, skeldýrum og kolkrabba.
8
Maailma ookeanide ja jõgede reostus järjest suureneb. Selleks on mitu põhjust, näiteks tööstuse, põllumajanduse ja kodumajapidamiste reovesi.
Mengun í höfum heimsins og fljótum verður meiri og meiri. Hún kemur frá mörgum stöðum. Til dæmis iðnaði, frárennslisvatni og einkaaðilum.
10
Eriti arengumaades võib reostus tähendada, et inimestele ei jää piisavalt toitu ja joogivett. Halvimal juhul võib see tähendada, et inimesed peavad oma kodukandist ära kolima.
Það er sérstaklega í þróunarlöndunum sem mengunin getur þýtt að það er ekki nóg af mat og drykkjarvatni. Það þýðir í versta falli að fólk verður að flytja.
12
Umbes 40% maailma ookeanidest on mõjutatud reostusest, ülepüügist ning mere- ja rannikuloomade elupaikade hävimisest.
Í dag er um 40% af höfum heimsins íþyngt með menguninni, ofveiðum og skemmdum verustöðum sjávardýra og annarra dýra sem lifa meðfram ströndunum.
14
Kõik riigid vastutavad maailma ookeanide kaitsmise eest. Paljud riigid pööravad juba praegu tähelepanu nt plastireostusele.
Öll lönd hafa ábyrgð á að vernda heimshöfin. Í mörgum löndum hefur maður nú þegar sett fókusinn á t.d. plastmengun.
16
Teine suur probleem ookeanide jaoks on suur CO₂ emissioon. See soojeneb ookeanide vesi, mis omakorda põhjustab tugevaid torme. Lisaks on kõrgema CO₂-sisaldusega soojem vesi kahjulik korallriffidele ja karpkaladele.
Annað vandamál fyrir höfin er losun koltvísýrings (CO₂). Afleiðingin er að höfin verða hlýrri sem veldur miklum stormum. Hlýrra vatn með meiri koltvísýring í skaðar kóralrif og skeldýr.
18
Üle maailma tehakse erinevaid katseid, kuidas korallriffe päästa. Kuid lõpuks aitab see ainult siis, kui vähendame CO₂ emissiooni.
Um allan heim reyna menn með ólíkum aðferðum að bjarga kóralrifunum. En að lokum hjálpar bara að minnka útstreymi koltvísýrings.
20
Taanis leiab pikki rannikuid. Ülemaailmne eesmärk 14 seisneb keskendumises sellele, mida me teeme ookeanide eest hoolitsemiseks ja suundumuse muutmiseks aastaks 2030.
Í Danmörku erum við með margar strandlengjur. Heimsmarkmið 14 fjallar um að beina sjónum að hvað hægt sé að gera til að gæta hafanna og snúa þróuninni við fyrir 2030.
22
Hvað dettur þér í hug að við getum gert til að vernda höf heimsins?
Ookeani- ja mereökosüsteemid - Ülemaailmne säästva arengu 14. eesmärk
Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Fotod/ Bil/ Photo:
S1+4: Pixnio.org
S6: Pxhere.com
S8: John and Karen Hollingsworth, USFWS - pixnio.org
S10: Philippe Dubois - pexels.com
S12: Petr Kratochvil - publicdomainpictures.net
S14: Fquasie - commons.wikimedia.org
S16: Wiseoceans.com
S18: Ritiks - commons.wikimedia.org
S20: Verdensmaal.org
S22: Pixabay.com
Læs mere på:
www.verdensmaal.org/14-livet-i-havet
© 2023 atlantbib.org
X