Skift
språk
Ookeani- ja mereökosüsteemid - Ülemaailmne säästva arengu 14. eesmärk
Ookeani- ja mereökosüsteemid - Ülemaailmne säästva arengu 14. eesmärk

Nina Zachariassen

Översatt till estniska av Knud Jessen
3
4

Mere elustik on inimeste jaoks palju olulisem kui arvate. Kõik inimesed vajavad hapnikku ja umbes pool õhus leiduvast hapnikust pärineb merevetikatest.

Mere elustik on inimeste jaoks palju olulisem kui arvate. Kõik inimesed vajavad hapnikku ja umbes pool õhus leiduvast hapnikust pärineb merevetikatest.

5
6

Paljud inimesed saavad oma toidu merest. Umbes kolm miljardit inimest elab kala-, karpkala- ja kalmaaripüügist.

Paljud inimesed saavad oma toidu merest. Umbes kolm miljardit inimest elab kala-, karpkala- ja kalmaaripüügist.

7
8

Maailma ookeanide ja jõgede reostus järjest suureneb. Selleks on mitu põhjust, näiteks tööstuse, põllumajanduse ja kodumajapidamiste reovesi.

Maailma ookeanide ja jõgede reostus järjest suureneb. Selleks on mitu põhjust, näiteks tööstuse, põllumajanduse ja kodumajapidamiste reovesi.

9
10

Eriti arengumaades võib reostus tähendada, et inimestele ei jää piisavalt toitu ja joogivett. Halvimal juhul võib see tähendada, et inimesed peavad oma kodukandist ära kolima.

Eriti arengumaades võib reostus tähendada, et inimestele ei jää piisavalt toitu ja joogivett. Halvimal juhul võib see tähendada, et inimesed peavad oma kodukandist ära kolima.

11
12

Umbes 40% maailma ookeanidest on mõjutatud reostusest, ülepüügist ning mere- ja rannikuloomade elupaikade hävimisest.

Umbes 40% maailma ookeanidest on mõjutatud reostusest, ülepüügist ning mere- ja rannikuloomade elupaikade hävimisest.

13
14

Kõik riigid vastutavad maailma ookeanide kaitsmise eest. Paljud riigid pööravad juba praegu tähelepanu nt plastireostusele.

Kõik riigid vastutavad maailma ookeanide kaitsmise eest. Paljud riigid pööravad juba praegu tähelepanu nt plastireostusele.

15
16

Teine suur probleem ookeanide jaoks on suur CO₂ emissioon. See soojeneb ookeanide vesi, mis omakorda põhjustab tugevaid torme. Lisaks on kõrgema CO₂-sisaldusega soojem vesi kahjulik korallriffidele ja karpkaladele.

Teine suur probleem ookeanide jaoks on suur CO₂ emissioon. See soojeneb ookeanide vesi, mis omakorda põhjustab tugevaid torme. Lisaks on kõrgema CO₂-sisaldusega soojem vesi kahjulik korallriffidele ja karpkaladele.

17
18

Üle maailma tehakse erinevaid katseid, kuidas korallriffe päästa. Kuid lõpuks aitab see ainult siis, kui vähendame CO₂ emissiooni.

Üle maailma tehakse erinevaid katseid, kuidas korallriffe päästa. Kuid lõpuks aitab see ainult siis, kui vähendame CO₂ emissiooni.

19
20

Taanis leiab pikki rannikuid. Ülemaailmne eesmärk 14 seisneb keskendumises sellele, mida me teeme ookeanide eest hoolitsemiseks ja suundumuse muutmiseks aastaks 2030.

Taanis leiab pikki rannikuid. Ülemaailmne eesmärk 14 seisneb keskendumises sellele, mida me teeme ookeanide eest hoolitsemiseks ja suundumuse muutmiseks aastaks 2030.

21
22

Mida saaksime sinu arvates teha maailma ookeanide kaitsmiseks?

Mida saaksime sinu arvates teha maailma ookeanide kaitsmiseks?

23
Ookeani- ja mereökosüsteemid - Ülemaailmne säästva arengu 14. eesmärk

Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Fotod/ Bil/ Photo:
S1+4: Pixnio.org
S6: Pxhere.com
S8: John and Karen Hollingsworth, USFWS - pixnio.org
S10: Philippe Dubois - pexels.com
S12: Petr Kratochvil - publicdomainpictures.net
S14: Fquasie - commons.wikimedia.org
S16: Wiseoceans.com
S18: Ritiks - commons.wikimedia.org
S20: Verdensmaal.org
S22: Pixabay.com

Læs mere på:
www.verdensmaal.org/14-livet-i-havet
Forrige side Næste side
X