Tilbake til søk
Skift
språk
språk
Sullernit
Putukad
Ann Marie Munch
Omsett til estisk av Knud Jessen
4
Sullerngit uumasuaraapput. Ilisarnaatai assigiinngitsut pingasuupput:
1: arfinilinnik nioqarput
2: qeratasuumik qaleruaqarput’
3: timaat pingasoqiusamik agguagaavoq (niaqoq, timeq, paperoq)
Putukad on väikesed loomad ja neid saab ära tunda kolme erineva tunnuse järgi:
1: kuus jalga
2: kõva skelett väljaspool keha
3: kolmeosaline korpus (pea, esiosa ja tagakeha)
6
Orpippassuartigooruit uumasuaqqamik takussaatit, ilisarnaatit pingasut atorukkit paasissavat sorliunersoq.
Kui olete metsas jalutamas ja märkate väikest looma, saate nende kriteeriumite abil kiiresti teada, kas tegemist on putukatega.
8
Sullineq ippernaasinnaavoq, niviugaasinnaavoq, pakkalugaasinnaavoq allarpassuillu. Sullernit amerlanerit suloqarput. Ilaali naamik, soorlu kumaat.
Putukad võivad olla sääsed, kärbsed, liblikad ja palju muud. Enamikul putukatest on tiivad, mõned aga mitte, näiteks kirbud ja täid.
10
Sullineq mannioqqaartarpoq. Taava tukeraarngamik quperlunngoqqaartarput. Nerillutik nerillutik puulinngortarput kingusinnerusukkullu sullininngorlutik anillattarlutik. Assilissami takusinnaavat pakkalugaq mannimmiit inersimasunngortoq.
Putukad alustavad oma elu munadena. Enamik putukaid kooruvad seejärel vastseks, kes sööb ja sööb, kuni nukkub ja lõpuks väljub nukust täiskasvanud putukana. Pildil on liblika muutumine munast täiskasvanuks.
12
Sullernit amerlanerpaartaat soorlu; pakkalukkat, igutsaat, mariehøne, uniaaluit taamaallaat aasami naammattuugassaasarput, tassa seqernup kissarnera timminissaminnut pisariaqartittaramikku.
Palju erinevaid putukaid, sealhulgas liblikad, mesilased, lepatriinud ja sipelgad, näeme enamasti suvel, kuna putukad vajavad päikesesoojust, et saaksid ringi lennata.
14
Tamakkua sullernit qatittuarpalaartut kimmaasullu iluaqutaagamik? Aap! Soorlu igutsaap sikkernerit kingunissaat miffigisaqattaarlugit siammartertarpaat, taamaalillutik orpiit naatitanik naasoqalersillugit.
Kas väikestest sumisevatest, hammustavatest ja kipitavatest putukatest on üldse kasu? Vastus on selgelt JAH! Näiteks tolmeldavad mesilased meie marjapõõsaid ja viljapuid, et nemad omakorda saaksid meile maitsvaid puuvilju teha.
16
Mariehønip naatsiivitsinni orpiit piluttasa kumai nerisarpaat. Sullernillu uumasunut anginerulaartunut aamma pinngortitami nerisassaapput. Timmiaaqqat aasami sullinernik nerisaqartarput.
Lepatriinu aitab meid aias, süües lehetäisid puude lehtedest. Putukad on ka paljudele suurematele loomadele toiduks. Päevalill elab suvel osaliselt putukatest.
18
Sullernit pingaaruteqarput, taamaattumik paarissavagut. Tamatta ikioqatigiissinnaavugut, soorlu naatsiivitsinni kingunissaliortunik naatsitsinnaavugut, Sullernit hoteliliuussinnaavatit manniliorfissaannik.
Putukad on olulised ja seetõttu peame nende eest hästi hoolitsema ja igaüks saab aidata. Oma koduaias saab nt. külvata putukasõbralikke lilli ning istutada viljapuid ja viljapõõsaid. Samuti saab ehitada putukahotelli, kuhu putukad saaksid muneda ja peitu pugeda.
20
FN-p anguniagassaani nr 15 nunami uumassuseqarnerup illersorneqarnissaa pineqarpoq. Sullernit illersorneqarnissaat pingaaruteqarpoq naatitanik uumasunillu anginerusunik peqartuarniarutta.
ÜRO globaalne eesmärk 15 on elu kaitsmine maismaal. Putukate kaitsmine on kindlasti väga oluline, kui tahame, et maailmas jätkuks puuvilju ja suuri loomi.
22
Mis sa arvad, kuidas saaksid sina aidata putukaid hooldada?
Sullernit
Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Fotod/ Bil/ Photo:
S1: Thomas Bresson - snl.no
S4+6+18: Pxhere.com
S8: Rawpixel.com
S10: Science Photo Library, NTB - NDLA.no
S12: Erik Karits - pexels.com
S14: Malene Thyssen - commons.wikimedia.org
S16: Nikolett Emmert - pexels.com
S20: Verdensmaal.org
S22: Siga - Commons.wikimedia.org
© 2024 atlantbib.org
X