Aftur í leit
Skipta um
tungumál
tungumál
Åarjelsamien Vierhtiesåafoe
Oarjjelsáme Åhpadus guovdásj vuostasj klássas - joarkkaskåvllåj
Gun Aira/ Charlotta Gaebpien-Njaita/ Marthe Mikkelsen - Åarjelsaemien Vierhtiesåafoe/ Sørsamisk Kunnskapspark
þýtt á suåursamískt frá Gun Aira/ Marthe Mikkelsen
4
Åarjelsamien Vierhtiesåafoe lea Aarportes, Nordlándda fylkkas. Aarpije lea várri mii lea Aarporte lahka.
Oarjjesáme Åhpadus guovdásj la Aarborten (árra gidá), Nordlánda fylkan várijn Hattena lahkusin.
6
Manin Aarborte? Aarportes lea internáhtta mii lei duiskka soahtehearráid orrunbáiki nuppi máilmmisoađis. Internáhta bálddas lea skuvla mii huksejuvvui 1970: logus.
Valla manen jur Aarborten? Aarborten la internáhtta mij lij tuska allahærrá dåhpe nuppát væráltdoaron. Internáhtta l skåvlå guoran. Skåvllå tsieggiduváj 1970-lågon.
8
Gaska Norgga Sámeskuvlla álggahedje jagi 1951. Dalle ledje 40-50 oahppi. Skuvlii čoahkkánedje oahppit miehtá lullisámi guovllu.
Skåvllå sámemánájda Gassko-Vuonan jagen 1951 álgij. Oahppelåhko lij 40-50 oahppe, ja ålles oarjjelsámeguovlos båhtin.
10
Jagi 2022 lei 70 jagi-ávvudeapmi. Skuvla lea ollu rievdan álggaheami rájes, sihke ohppiidlogu ektui ja maiddái doaimmahan- ja oahpahusvuogi ektui.
Jage 2022 lij skåvlån 70 jahkásaj ávvodibme! Skåvllå l udnátjij tjadádam stuor ietjájduhttemav, goappátjagá oahppelågo, dåjma ja åhpadusvuoge hárráj.
12
Skuvla ovdána máŋgga ládje, skuvlašillju ođastuvvo ja dohko ceggejuvvo darfegoahti ja njalla. Mii maiddái ovdánit digitálalaččat ovdamearkka dihte digilærain ja learnlabain.
Skåvllå l åvddånahttám moatte láhkáj, skåvllåsjalljon la gábmá ja njalla tsieggiduvvam. Digitálalattjat åvddånip viermmedagán buojkulvis Digilær ja LearnLab.
14
Mii fállat gáiddusoahpahusa golmma sámegielas-lulli, julev ja davvisámegielas. Mis lea earenomážit ovddasvástádus julev ja lullisámegielas. Mis leat oahppit miehtá norgga, ja maiddái muhtin oahppit ruoŧabealde.
Uddni åhpadip guhkásåhpadimev gålmån gielan oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj. Sierra vásstádus julev- ja oarjjelsámegiellaj. Miján li oahppe ålles Vuonas ja Svierigis aj.
16
Mis lea gáiddusoahpahus ja maiddái gielladeaivvadeamit. Dat fállojuvvo vai oahppit olahit gealbomihttomeriid ja ovdánit gielain iešguđetlágan oahpahanvugiiguin. Mis leat golbma dási ohppiide, mánáid-, gaska- ja nuoraiddássi.
Mijá lunna l Giellabiesse. Mij åhpadip danen oahppe galggi ållit máhttudakulmijt ja danen galggi åvdedit gielav moatten oahppamvuogij tjadá. Mij oahppijt mánájdáse, gasskadáse ja alladáse milta juohkep.
18
Gielladeaivvademiin deattuhit sámegiela ja sámi árbevirolašmáhtu. Barggut leat heivehuvvon boazodoalu ja sámi gávcci jahkeáigodaga mielde. Mii ávkkastallat luonddu riggodaga ja atnit dan oassin oahpahusas.
Giellabiesse árbbediehtuj tjalmos. Dåjmajt majt dahkap tjuovvu sámij jagev boatsojbargujn ja jábijt mij la guovddelin. Mij tjoahkkip majt luonndo vaddá ja adnep dav åhpadusán.
20
Eará gelddolaš doaimmat sáhttet leat earret eará: sámi álbmotbeaivvi-ávvudeapmi, sámi giellavahkku ja čalmmustahttit sámi dološ osku.
Ietjá geldulasj ja miellagiddis dåjma máhtti liehket: Guddnedit Sámij Álmmukbiejvev, Rijkalasj giellavahkko, oassálasstet kultuvrravuolon, ságastit sámij åssko birra ja vil nåv.
22
Gielladeaivvadeamis, mii bistá sotnabeaivvis duorastahkii, oahppit orrot internáhtas. Internáhtas leat čađat bargit mat bearráigehččet ohppiid. Maŋŋil skuvlla leat asttoáigge-doaimmat nugo vuojadeapmi, sáhttá filmmaid geahččat, valáštallan, muitalusbottut jna.
Giellabiesen lip sådnåbiejvveiehkedis gitta duorastáhkaj. Oahppe årru internáhtan. Miján la bargge birra jánndura, gudi gæhttji gájkajn la buorre. Maŋŋel skåvlå la miján suohtas iehketdåjma degu lávggom, filmma, mássjkudallam, subtsasbåddå ja vil nåv.
24
Æjgáda oadtju diehttelis årrot sijá mánáj siegen Aarborttáj ja internáhtan.
26
Åarjelsaemien Vierhtiesåafoi mii bovdet jahkásaččat váhnemiid ja skuvllaid rabasbeaivái ja diehtojuohkimii.
Mij gåhttjop æjgádijt skåvllåj jahkásasj ”Rabás biejvve” ÅSVaj diedo skåvlå dåjmaj birra.
28
ÅSV fállá bargobájiid mánáidgárddiide, vuođđoskuvllaide, álbmotallaskuvllaide ja Allaskuvllaide. Orro go gelddolaš skuvla?
ÅSV fállá aj workshopav åvddåskåvlåjda, vuodoskåvlåjda, joarkkaskåvlåjda, álmmukallaskåvlåjda ja allaskåvlåjda. Ij gus gullu geldulasj skåvllå?
Åarjelsamien Vierhtiesåafoe
Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Fotod/ Bil/ Photo:
S1+10: Tone Vollan Tyldum - Åarjelsaemien Vierhtiesåafoe
S4: Samicultures.com med tillatelse
S6: Nils Gustav Kappfjell - Åarjelsaemien Vierhtiesåafoe
S8: Grete Austad - Elever ved Sameskolen, 1957/58
S12+16+18+20+22+24+26+28: Åarjelsaemien Vierhtiesåafoe
S14: Noriko Hasegawa
www.samisk365.no
gaavnoes.no
Registrer deg for å lære samisk og delta på gïelebiesie her:
post@samisk365.no
© 2024 atlantbib.org
X