kl
Aftur í leit
Skipta um
tungumál
tungumál
klCorona- COVID19- Nunarsuaq tamakkerlugu aqunneqarsinnaanngitsumik tunillaassuutilerneq
Koroona - COVID19 - harv pandeemia
Kea Kröber
þýtt á eystneska frá Sandra Baum
4
Coronavirus, virusi nutaaq 2019- mi Kinami naammattoorneqarpoq. Tasamani tuniluuttorsuanngorpoq. Virusi nigalittut isikkorami “Coronamik” taagorneqalerpoq. Tassa latinerit nigalimmut oqaasiat.
Koroonaviirus on uus viirus, mis avastati esmakordselt Hiinas 2019. aastal. Sellest sai seal epideemia. Koroonaviirus sarnaneb pärjale ja seda kutsutakse seetõttu koroonaks. See tähendab ladina keeles pärga või krooni.
6
Coronavirusip napparsimatilerpatigut, taaneqartalersarpoq COVID-19. Taanna tuluit oqaasiannit naalisagaavoq “Corona virus disease 2019”. Suli akiuusutissaqartinneqanngilaq.
Kui me koroonaviirusesse haigestume, siis kutsutakse seda COVID-19ks. See on ingliskeelne lühend “Corona virus disease 2019”. Hetkel ei ole selle vastu veel vaktsiini.
8
Coronavirus sukkasoorujussuarmik Europami nunarsuullu sinnerani siaruapallappoq. Inuppassuit napparsimalerput. Inuit ilaasa maluginagu tunillatsissimasarput, ilai napparsimalaaginnartarlutik allallu napparsimarujussuarlutik.
Koroonaviirus on levinud kiiresti Euroopasse ja kogu maailma. Sellepärast kutsutakse seda nüüd pandeemiaks. Paljud inimesed jäävad haigeks. Mõnedel ei teki mingeid sümptomeid, enamik jäävad natuke haigeks ja teised raskelt haigeks.
10
Meeqqat aarlerinartumiinngillat. Inuilli utoqqaat allallu nappaamminnik allamik peqquteqartumik sanngiinnerusut napparsimarujussuaatigilersinnaavaat. Nappaatip ilisarnaatigivai soorlu nualluni, quersorluni, kissarninilluni anersaartorniarnikkullu iluaalliulerluni.
Lapsed ei ole riskigrupis. Vanad inimesed ja need, keda juba enne haigus on nõrgestanud võivad jääda raskelt haigeks. Sümptomid sarnanevad natuke gripile, nt köha, palavik ja hingamisraskused.
12
Inuit coronamik tunillatsissimallutik paasineqartut mattunneqartarput. Tassa imaappoq angerlarsimaannartariaqartut imaluunniit allami kisimiisillugit inissinneqartariaqartut.
Inimesed, kelle koroonaviiruse test on positiivne, pannakse karantiini. See tähendab, et nad peavad kas üksi koju jääma või kuskil mujal karantiinis olema.
14
Immitsinnut inuillu allat tunillatsinnginnissaannut maleruaqqusat ajornanngitsut malikkutsigit siaruatsaaliuissaagut.
Me võime end ja teisi nakatumise eest kaitsta, järgides mõningaid lihtsaid reegleid.
16
Qaqorsaaserluarlugu errortorluartarutta 30 sek.- ni assagullu spritertarutsigit. Errortornermi “Piitaq uuma” marloriarlugu erinarsorneqarsinnaavoq. Nerinnginnermi nereernermi, perusuersareersimanermi kakkereersimanemilu errortorluartoqartassaaq.
Pese käsi seebiga põhjalikult 30 sekundit ja kasuta seepi. Laula samal ajal kaks korda laulu Sepapoisid. Seda peab tegema enne ja pärast sööki, pärast tualetis käimist, pärast seda kui on nuusatud nina.
18
Quersorniaruttalu ikusitta peqiffianut quersortassaagut, inuillu qanippallaarnaveersaarluta.
Köhima ja aevastama peab kätte õla juures ja arvestama teiste inimestega nendest distantsi hoides.
20
Assamminnerit, kunissinerit eqitaarnerillu atorneqarnaveersaartariaqarput. Inuillu amerlasuut aqqusaartagaat eqqiluisaarneqartariaqarput.
Peab vältima lähedast kontakti teiste inimeste, nt kätlemist, põsemusi või kallistusi. Tihemini peab pesema kohti, kus liiguvad inimesed.
22
Napparsimaleraanni kissarneqalerlunilu anersaartorniarnikkullu ajornartorsiuteqaleraanni angerlarsimaannartariaqarpoq nakorsamullu sianerluni.
Kui tuntakse end haigena, peab jääma koju ja helistama arstile juhul kui palavik või hingamine muutub halvaks.
24
Martsimi 2020- mi nunarpassuarni atuarfiit, meeqqeriviit pisiniarfippassuillu matoorarneqarput. Inuillu amerlasuunngorlutik eqiteruteqqusaajunnaarput. Tunillaassuuttoqannginniassammat.
2020. aasta märtsis suleti paljudes maades koolid, lasteaiad ja poed ning keelati ära suured kogunemised, selleks et piirata haiguse levikut.
26
Inuppassuit ataatsikkut napparsimalissagaluarpata napparsimavinni inissaarutissapput. Nunarpassuit aamma killeqarfitik matoorarpaat.
Kui kõik jäävad korraga haigeks, siis pole haiglates ruumi. Piirid paljude riikide vahel suleti samuti.
28
Nunarsuarmioqatigiit anguniagaat nr. 3 ateqartoq “peqqinneq atugarissaarnerlu” isumaqarpoq nunarsuarmioqatigiit ukioq 2030 angutinnagu peqqissuunissaat. COVID-19 nunarsuarmi tuniluuttorpassuit ilagivaat. Taamaattumik nakorsaatit kikkunnut tamanut akikitsuusariaqarneri pingaaruteqarpoq.
Säästva arengu eesmärk nr 3. on ,,tervis ja heaolu” ning selle keskmeks on, et kõikidele inimestele kõikides riikides peab kindlustama hea tervise 2030. aastaks.COVID-19 on ainult üks paljudest epideemiatest maailmas. Seetõttu on oluline, et ravimid oleks alati kõikide inimeste jaoks odavad.
30
Tuniluussuunnera amiilaarnaraluartoq pingaaruteqarpoq eqqissisimanissaq, ajorunnaarumaarnissaalu upperalugu. Inersimasumut eqqarsaatinik oqaloqateqartarnissaq pingaaruteqarpoq.
Kuigi kriis võib tunduda vastik, on tähtis kaitsta usku sellesse, et kõik saab taas korda. On oluline rääkida täiskasvanutega oma tunnetest.
32
Eqqarsaatigisarpiuk imminut allallu qanoq illersorsinnaanerlugit? Erinarsuummik nalunngisaqarpit 30 sek.- tut sivisutigisumik, errortornermi erinarsorneqarsinnaasumik?
Kas sa mõtled sellele, kuidas kaitsta ennast ja teisi? Tead sa mingeid teisi laule, mis kestavad u 30 sekundit, mida saab laulda kätepesu ajal?
Corona- COVID19- Nunarsuaq tamakkerlugu aqunneqarsinnaanngitsumik tunillaassuutilerneq
Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Fotod/ Photo:
S1+4: iXimus - pixabay.com + NIAID - flickr.com
S6: U.S. Air Force Graphic by Rosario "Charo" Gutierrez - minot.af.mil
S8+24: Alexey Hulsov - pixabay.com
S10: Alexandra Koch - pixabay.com
S12: Congerdesign - pixabay.com
S14: sst.dk
S16: Hatice EROL - pixabay.com
S18: Clogsilk - flickr.com
S20: CDZ - pixabay.com
S22+30: Mohamed Hassan - pxhere.com
S26: besser-im-blick.de
S28: Globalgoals.org
S32: Succo - pixabay.com
© 2020 atlantbib.org
X