tungumál
5.- 7. kl Åarjel-saemiej skuvlesne
Åarjel-saemiej skuvle lea saemien skuvle Snåasesne mij gaske Nöörjesne.
Åarjel-saemiej skuvla lea unna skuvllaš. Čákčat 2019`gis ledje 17 oahppi skuvllas . 1-4 luohkkat leat seamma luohkka lánjas ja 5-7 luohkkat leat ges eara luohkkalánjas.
Åarjel-saemiej skuvle akte onne skuvle. Tjaktjen 2019 17 learohkh skuvlesne. 1.- 4. klaassese leah seamma klaasse-tjïehtjelisnie, jïh 5.- 7. klaassese leah jeatjah klaasse-tjïehtjelisnie.
Oahppit bohtet iešguđetge báikiin miehta Norgga ja Ruoŧa. Dalle muhtin mánát orrot internáhtas go leat skuvllas. Internáhta šadda dego ruoktu mánáide. Juohkehaččas lea iežas látnja ja doppe ožžot biepmu ja ovdamorraša.
Learohkh båetieh ovmessie sijjijste Nöörjesne, dovne Sveerjeste. Naan maanah dellie internaatesne årroeminie gosse skuvlesne. Internaate lea goh maanaj hïejme. Desnie fïereguhte tjïehtjelem utnieh jïh beapmoem jïh såjhtoem åadtjoeh.
Jági 1961`as mearriduvvui ahte galget sámi skuvlla Snåasai ásahit. Internáhta válbmanii 1968`is. Vuostaš jágiid ledje luohkkalánjat Vinjeskuvllas.
Jaepien 1961 nænnoestin edtjin saemien skuvlem Snåasesne öörnedh. Internaate riejries jaepien 1968. Voestes jaepieh klaassetjïehtjelh Vinje skuvlesne utnin.
Juovlamánu nuppibeaivve 1977`as lei Åarjel-saemiej skuvle válmmas, ja mii oaččuimet iežamet skuvlla. Mánjel lea sihkke skuvla ja internáhta stuoriduvvon.
Goeven 2. biejjien 1977 Åarjel-saemiej skuvle riejries, jïh mijjieh jïjtse skuvlem åadtjoejimh. Dan mænngan dovne skuvlem jïh internaatem stueriedamme.
Ella Holm Bull lei vuosttaš rektor Åarjel-saemiej skuvllas. Ella barggai lullisámegielain olles eallenági ja čáli máŋga oahppogirjji ja lávlaga. Jágiid 1989-1993 lei son sámediggelahttu.
Ella Holm Bull lij voestes rektovre Åarjel- saemiej skuvlesne. Ealla abpe jielemem åarjelsaemien gieline barki jïh dïhte gellie skuvlegærjah jïh laavloeh tjeeli. Ealla aaj lïhtsege Saemiedigkesne jaepiej 1989-1993.
Lassin dábálaš fágaide nu go matemahtihkka,lášmmohallan, dárogiella ja eŋgelasgiella, de lea mis lullisámegiella juogo vuostaš dahje nubbin giellan. Muhtin ohppiin lea maid davvisámegiella. Min oahpaheadjit hupmet sihkke dárogiela ja sámegiela. Duedtie lea sámi giehta duodji.
Lissine sïejhme faagh goh matematihke, vitnedimmie, daaroen jïh englaanten gïele utnebe åarjelsaemien voestesgïeline jallh mubpiegïeline. Naan learohkh aaj noerhtesaemien utnieh. Mijjen lohkehtæjjah dovne saemien jïh daaroen nuhtjieh. Duedtie lea saemien gïetevætnoe.
Åarjel-saemiej skuvla fállá sámegiel gáiddusoahpahusa ohppiide geat vázzet eara skuvllain. Dat oahppit bohtet min skuvlii go mis leat guossevahkkut.
Åarjel-saemiej skuvle maaje-øøhpetimmiem saemien gielesne vadta learoehkidie mah jeatjah skuvline vaedtsieh. Dah learohkh mijjen skuvlese båetieh gosse gussievåhkoeh utnebe.
Juohke jági leat mis 4 guossevahkku, 2 ovdal juovllaid ja 2 maŋŋel juovllaid. Dalle mii bargat iešguđetgelágan fáddáidguin nu go ovdamearka dihte. giđđajohttin, duodji, muitalusat ja áviisaidguin.
Fierhten jaepien 4 guessievåhkoeh utnebe, 2 åvteli jåvlh jih 2 jåvli mænngan. Dellie mijjieh ovmessie aamhtesigujmie barkeminie vg. gïjrejuhteme, vætnoe, heamturh jïh plaerie.
Measta juohke beaivvi mii borrat beaiveborramuša internáhtas. Dalle mii guossut guoli, bánnogáhkuid, pasta, bohccobierggu ja ollu eara.
Mahte fïerhten biejjien mijjieh internaatesne byöpmedibie. Dellie åadtjoejibie guelieh, paannelaejpieh, pastam, bovtsen bearkoem jïh jïjnje vielie.
Čákčat mii mannat njuovvagárddiide iešguđetbáikiin. Mii oahppit veahkehit njuovvat niestebohcco skuvlii.
Tjaktjege mijjieh ovmessie giedtide vuelkebe gosse edtjieh bovtsh leekedidh. Mijjieh learohkh meatan niestiem skuvlese vaeltebe.
Juohke jági lea mis okta biebmobeaivi. Dalle mii málestit juogo sámiborramušaid dahje eara riikaid biepmuid. Dalle mii maid bovdet váhnemiid, oappáid ja vieljaid mállásiidda.
Fïerhten jaepien provhkebe ellies beapmoebiejjiem utnedh. Dellie saemien beapmoem jallh beapmoem jeatjah laantijste jurjiehtibie. Dellie eejhtegh jïh åerpenh beapmose bööredibie.
Juohkenuppi čávčča mii vuolgit Plassjii “Raasten Rastah” kultur festiválai. Doppe mii beassat váljjet leat mielde iešguđetgelágan bargobájiin nu go duodji, lášmohallan, giellain stoahkat, musihkka ja nu ain viidaset.
Fïereguhte måbpan tjaktjen mijjieh Plassjese kultuvre-festivaalese “Raasten Rastah” vuelkebe. Desnie maehtebe veeljedh jïjnje ovmessie darjodh goh duedtie, vitnedimmie, gïeline stååkedidh, musigke jv.
Skuvlla vuolit gearddis lea sámi mánáidgárdi man namma lea Suaja maanagïerte. Skuvlas ja mánáidgárddis leat muhtin barggut ovttas. Nu go ovdamearka dihte mis leat oktasaš olgotuvrrat, sámi álbmotbeaivvi doalut jnv.
Skuvlen tjeallarisnie saemien maanagïerte man nomme Suaja maanagïerte. Skuvle jïh maanagïerte ovmessie ektesne darjobe. Vuesiehtimmien gaavhtan ektesne olkese minnebe, saemiej åålmegebiejjiem heevehtimmibie jnv.
Jági 2018 gis lei skuvllas stuora ávvudeapmi go ávvudii ahte skuvla šaddai 50 jági. Dalle bohte guossin sihke ovddeš oahppit, oahpaheadjit ja eara guosit. Stuora ávvudeapmi lei konseartain, čájáhusain, njálgga biepmuiguin ja vel ollu eara.
Jaepien 2018 Åarjel-saemiej skuvle stoerre jubileumem heevehti gosse skuvle 50 jaepien båeries. Båeries learohkh, lohkehtæjjah jïh jeatjah guessieh böötin. Stoerre heevehtimmie konseertine, vuesiehtimmine, njaelkies beapmojne jïh jïjnje vielie.
Måjhtah magkerh gïelh lïerebe mijjen skuvlesne?
Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Photo:
S1-34: Åarjel-saemiej skuvle
S12: Jens Søraa
www.aarjelsaemiejskuvle.com