tungumál
Hanne Christensen
Gealhkabïenje barre Kruanalaantesne gååvnese – Polargievlien noerhtelen. Sisimiuten raejeste bæjjese Siorapalukese noerhtelisnie Kruanalaantesne jïh Luvlie-kruanalaantesne.
Kalaallit qimmiat qimuttoq taamaallaat Sisimiuniit avannamut Siorapalummut, Avannaarsuanut kiisalu Tunumi piupput.
Kalaallit qimmiat qimmit Chow-Chow-it Siberian huskyllu eqqarlerai.
Noerhtelisnie Kruanalaantesne mearoe galma. Dejpeli bïenje-gealhkine vöölkin gosse edtjin vijredh jallh jïengen rastah vuelkedh.
Qanga kalaallit ukiukkut qimussimik piniariartarsimapput. Immaqaluunniit sikumi angallatigisarpaat. Avannaa ukiuunerani sikusartorsuummat umiatsinik angalasinnaannginnamik.
Skoerhtje aalka beapmoem bårredh gosse medtie 3-4 våhkoen båeries. Skoerhtje mij 4 askh seamma jïjnjem bårra goh stoerre bïenje. Jeenemes nåerviem jïh gueliem burrieh.
Piaraq sapaatip akunnerini 3-4-ni ulloqaleraangami nerisalertarpoq. Piaqqat 4-nik qaammateqalereersimasut qimmit inersimasutuulli nerisalersarput. Qimmit puisit aalisakkallu nerinerusarpaat.
Bïenjh maehtieh 20 jaepien båeries sjïdtedh. Dah leah stoerre jïh 25-45 tjahtah vïekesjieh.
Qimmit 20-it missaanik ukioqalersinnaasarput. Angisuujupput. 25-45 kg missaani oqimaatsigilersinnaasut.
Bïenjh mah 6 askh tjuerieh vïedteldahkesne årrodh jïh bïenjesijjiem utnedh. Tjuara bijjelen 16 jaepien båeries årrodh aktem bïenjesijjiem åadtjodh.
Qimmit 6-nik qaammateqalersimagaangata kalunnernik pitunneqartarput. Kiisalu qimmiisivimmut ilineqartarlutik. Qimmilivittaarniaraanni 16-it sinnerlugit ukioqartariaqarpoq.
Skoerhtje mij lea 5-6 askh bïenje-raajroem dåerede. Gosse akten jaepien båeries maahta giesedh.
Qimmiaqqat 5-6-nik qaammateqaleraangata qimuttut sanianni pangaleqataasinnaalersarput. Aatsaallu ataasileereerangata qimoqataalersarlutik.
Akte jallh gellie bïenjh maehtieh bïenjegealhkam giesedh. Men gosse maana sæjhta lïeredh bïenjegealhkine vuejedh, bööremes aktine bïenjine.
Qamutini ataatsimi Qimmit qimuttut ataasiusinnaapput amerlanerusinnaallutillu. Meeqqat qimussernialerlaat aallaqqaammut ataatsimik qimmeqakkajunnerusarput.
Jis ij leah jïjtsh smaave skoerhtjh maahta geerve årrodh dejgujmie stååkedidh juktie ietnemes dejtie vaarjele.
Qimmit piaqqat piginngikkaanni pinnguaqatigiuminaattarput arnaasami paarisaramikkit sissuerlugillu.
Ij edtjh stoerre bïenjide geatskanidh juktie dah maehtieh almetjidie låevtedh juktie jïjtjemse vaarjelidh.
Qimmillu angisuut qanillinaveersaarneqartarput imminnullu illersorniarlutik inunnik paannissinnaasaramik.
Vijrijh medtie bieliem bïenjijste utnieh. Mubpie bieliem bïenjijste almetjh eejehtallemisnie nuhtjieh.
Qimmit qimuttut affaasa missaat piniartunit pigineqarput. Affaalu inunnit aliikkutaralugit uumasuutigineqarlutik.
Kalaallit nunaata kujataani naliginnaasuuvoq qallunaat qimmiinik qimmeqarneq. Illumiisinneqartarpullu.
Illit kalaallit qimmiinik takunikuuit? Qimussernikuuit?
Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Guvvieh: S1: Hanne Christensen S4: CIA World Fact Book - commons.wikimedia.org S6+12: Greenland Travel - flickr.com S8: Carl Rasmussen (1841–1893) S10+20: Chmee2/Valtameri - commons.wikimedia.org S14+28: Kim Hansen - commons.wikimedia.org S16: Thomas Ritter - pixabay.com S18: Af.mil S22: Taken - pixabay.com S24: Naalakkersuisut S26: Pxhere.com