Giela
Riin Jürise, Kadriin Lillelaid
Jorgaluvvon litaua giella Beatričė LazauskaitėLaulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant aga igal aastal toimuvad igalpool Eestis väiksemad laulupeod.
Dainų šventė – tai renginys, kuriame dalyvauja daug menininkų, chorų ir orkestrų. Didžioji dainų šventė vyksta kas penkerius metus, tačiau mažesnės dainų šventės Estijoje vyksta kasmet.
Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupidudest on saanud Eesti rahva identiteedi väljendaja.
Pirmoji nacionalinė dainų šventė vyko 1869 m. Tartu. Dainų šventės tapo Estijos tautos tapatybės išraiška.
Esimesel laulupeol osales 878 meeslauljat ja vaskpillimuusikut. Kõik laulud olid eesti keeles. Kirjastaja Johann Voldemar Jannsen algatas laulupeo Eesti rahvusliku ärkamisliikumise raames.
Pirmojoje dainų šventėje dalyvavo 878 vyrai dainininkai ir pūtikai.
Knygų leidėjas Johanas Voldemarkas Jansenas dainų šventę pradėjo kaip besikuriančio Estijos tautinio judėjimo dalį.
Jannseni tütar, Lydia Koidula, oli sõnade autor kahele eestikeelsele laulule “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm”. Mõlemaid laule lauldakse ka tänapäeval laulupidudel.
Janseno dukra Liudia Koidula parašė žodžius dviem estiškoms dainoms „Sind surmani“ (Tavo iki mirties) ir „Mu isamaa on minu arm“ (Mano tėvynė yra mano meilė).
Abi dainos iki šiol dainuojamos dainų šventėse.
Neljandal laulupeol, 1891. aastal, osalesid esimest korda segakoorid. Kuigi vene tsaarid tahtsid, et laulud oleksid vene keeles, olid üle poolte laulude eesti keeles. Lauljad hakkasid spontaanselt laulma tänast Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
1891 m. ketvirtojoje dainų šventėje pirmą kartą dalyvavo mišrūs chorai. Nors Rusijos carai norėjo, kad dainos būtų rusų kalba, daugiau nei pusė dainų buvo estų kalba.
Dainininkai spontaniškai pradėjo giedoti Estijos himną „Mu isamaa, mu ônn ja rôôm“ (Mano tėvynė, mano laimė ir džiaugsmas).
Traditsioon pidada laulupidu iga viie aasta järel sai alguse kaheksanda peoga 1923. aastal. See oli esimene laulupidu, mida peeti iseseisvunud Eestis praegusel Tallinna lauluväljakul, mis mahutas siis 12000 lauljat. Sellest tehti esimene õhufoto ja seda filmiti esmakordselt.
Tradicija kas penkerius metus švęsti dainų šventę prasidėjo nuo aštuntosios šventės 1923 m. Tai buvo pirmoji dainų šventė, vykusi dabartinėje Talino festivalių aikštėje, kurioje tuo metu tilpo 12 000 dainininkų. Tada buvo padaryta pirmoji aerofotografija ir festivalis pirmą kartą nufilmuotas.
1933 m. pirmą kartą dalyvavo moterų choras, taip pat pirmą kartą dainų šventę buvo galima išgirsti per radiją.
Pärast II maailmasõda aitasid laulupeod rahvuslikku identiteeti elus hoida. 1988. aastal kogunes Tallinna lauluväljakule mitusada tuhat inimest, kes laulsid vabaduse eest. Laulev revolutsioon aitas lõpetada Nõukogude võimu ja viis kaudselt Eesti iseseisvumiseni 1991. aastal.
Po Antrojo pasaulinio karo dainų šventės padėjo išsaugoti Estijos tautos tautinį identitetą. 1988 metais Talino festivalio aikštėje susirinko šimtai tūkstančių žmonių ir dainavo už laisvę. „Dainuojanti revoliucija“ padėjo nutraukti sovietų valdžią, o 1991 m. atvedė prie Estijos nepriklausomybės.
Alates 1962. aastast peetakse iga viie aasta tagant ka noorte laulupidusid. Seal esinevad peamiselt koolinoored. Neid pidusid korraldatakse selleks, et vähendada kooli kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade suurt tungi üldlaulupidudele.
Nuo 1962 metų taip pat kas penkerius metus vyksta jaunimo dainų šventė.
Dalyvauja daugiausia moksleiviai. Šie festivaliai rengiami siekiant sumažinti moksleivių chorų, orkestrų ir tautinių šokių kolektyvų skaičių respublikinėje muzikos šventėje.
Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Fotod/ Bil/ Photo:
S1: Metsavend – commons.wikimedia.org
S4: ToBreatheAsOne – flickr.com
S6: Visitestonia.com
S8: Oskar.susi - commons.wikimedia.org
S10+16: Teadmata - commons.wikimedia.org
S12: Jeromi Mikhael - commons.wikimedia.org
S14: Eesti filmiarhiiv - commons.wikimedia.org
S18: Jaan Künnap – commons.wikimedia.org
S20+22: 2023.laulupidu.ee
laulupidu.ee