Laulupidu on traditsiooniline laulu- ja tantsupidu. Esimene Leedu laulupidu toimus 1924. aastal. Tol ajal kogunes 77 koori ja tulid 50 000 kuulajat.

ET

LT DA IS

Sellest ajast on laulupidu saanud traditsiooniks ja seda peetakse iga nelja aasta tagant.

ET

LT DA IS

Baltimaade laulupidude traditsioon tuli koos sakslastega - algul Eestisse (Tartu, 1869), siis Lätti (Riia, 1873) ja hiljem Leetu.

ET

LT DA IS

Pärast II maailmasõda sai Leedu Nõukogude Liidu osaks. Riigis algasid repressioonid ning tuhanded riigi-, kultuuri- ja kunstitegelased küüditati Venemaa kaugemasse piirkonda Siberisse, kus paljud tapeti.

ET

LT DA IS

Sellegipoolest oli 1946. aasta laulupidu Leedu ühtsuse ja traditsioonide edendamise sümbol.

ET

LT DA IS

Alates 1950. aastast korraldatakse laulupeol ka tantsupäeva, kus tantsurühmad üle Leedu tantsivad Leedu rahvatantse.

ET

LT DA IS

Rahvatantsud ja -laulud ülistavad riiki ja väljendavad rahva iseloomu, ajalugu, usku, elulaadi ja isegi ümbritsevat loodust.

ET

LT DA IS

Laulupeo ajal kantakse sageli rahvariideid. Igal Leedu regioonil on oma riided – teistest erinevad.

ET

LT DA IS

Orkestriõhtu on publiku seas väga populaarne. Sellel osaleb keskmiselt 3000 artisti. Ansamblid võivad koosneda 10–70 liikmest.

ET

LT DA IS

2003. aastal tunnistas UNESCO maailmapärandi nimistusse Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon ja sümboolika.

ET

LT DA IS

Samuti toimub laulu- ja tantsupidu Leedu ja Baltimaade koolinoortele ja õpilastele. Festival kannab nime Gaudeamus.

ET

LT DA IS

Laulupidu on Leedu olulisim kultuurisündmus, mis ühendab kõiki põlvkondi, tugevdab Leedu ühtsust ja austab seda kogu maailmas.

ET

LT DA IS

2024. aastal tähistas laulupidu 100. sünnipäeva. Kas olete kuulnud 20 000 lauljast koosneva koori häält? Kas olete kunagi näinud rohkem kui 9000 tantsijat ühte tantsu esitamas?

ET

LT DA IS