Vaheta
keelt
Åarjel- saemiej skuvle - eteläsaamelaisten koulu
Åarjel-saemiej skuvle - Skúlin hjá suðursamum

5.- 7. kl Åarjel-saemiej skuvlesne

Tõlkija: Asta Wolles
3
4

Åarjel - saemieej skuvle on saamelainen koulu keskellä Norjaa Snåsassa.

Åarjel-saemiej skuvle er ein samiskur skúli í Snåsa miðskeiðis í Noregi.

5
6

Åarjel - saemieej skuvle on pieni koulu. Syksyllä 2019 koulussa oli 17 oppilasta. Luokat 1-4 ovat yhdessä luokassa ja luokat 5-7 toisessa.

Åarjel-saemiej skuvle er ein lítil skúli. Heystið 2019 ganga 17 næmingar í skúlanum. 1.- 4. flokkar eru í sama høli og 5. - 7. í einum øðrum høli.

7
8

Kouluun tulee oppilaita Norjan eri kaupungeista  ja muutama Ruotsista. Muutama oppilas asuu sen vuoksi sisäoppilaitoksessa koulua käydessään. Sisäoppilaitos on kuin lasten koti. Heillä on omat huoneensa ja saavat ruokaa ja huolenpitoa.

Næmingarnir koma frá ymiskum plássum í Noregi og onkur eisini úr Svøríki. Tí búgva summir av næmingunum á kostdeild. Kostdeildin verður sum eitt heim fyri tey børnini. Tey hava hvør sítt kamar og fáa mat og umsorgan.

9
10

Vuonna 1961 päätettiin perustaa saamenkielinen koulu Snåsaan. Sisäoppilaitos valmistui vuonna 1968. Ensimmäisinä vuosina heillä oli luokkahuoneet Vinjan koulussa.

Í 1961 varð avgerð tikin um at seta samiskan skúla á stovn í Snåsa. Kostdeildin var liðug í 1968. Fyrstu árini húsaðist skúlin í hølum í Vinje skúla.

11
12

Åarjel - saemieej skuvle valmistui 2. joulukuuta 1977 ja saimme oman koulumme. Koulua ja sisäoppilaitosta on sen jälkeen laajennettu.

2. desember 1977 varð Åarjel-saemiej skuvle tikin í nýtslu, og vit fingu okkara egna skúla. Seinni eru bæði kostdeildin og skúlin útbygd.

13
14

Ella Holm oli Åarjel - saemieej skuvle ensimmäinen rehtori. Ella työskenteli koko elämänsä eteläsaamelaisten kielten parissa ja kirjoitti monta koulukirjaa ja laulua. Hänet 1989-1993 valittiin saamelaiskäräjiin.

Fyrsti skúlastjórin í Åarjel-saemiej skuvle var Ella Holm Bull. Ella arbeiddi fyri suðursamiska málinum alt lívið, og hon skrivaði nógvar skúlabøkur og yrkti nógvar sangir. Árini 1989-1993 var hon vald inn í samiska tingið.

15
16

Tavallisten aineiden ohella kuten  matematiikka, liikunta, norjan kieli ja englanti on meillä myös eteläsaame ensimmäisenä tai toisena kielenä. Opettajamme puhuvat sekä saamea että norjaa. Duedtie on saamelainen käsityö.

Umframt vanligu lærugreinirnar sum støddfrøði, ítrótt, norskt og enskt hava vit suðursamiskt sum fyrsta ella annað mál. Summir næmingar hava eisini norðursamiskt. Lærararnir tosa bæði samiskt og norskt. Duedtie er samiskt handverk.

17
18

Åarejel-saemiej skuvle järjestää etäopetusta eri kouluissa käyville saamelaisille oppilaille. Nämä oppilaat tulevat koulullemme vierailuviikkojemme aikana.

Åarjel-saemiej skuvle veitir eisini fjarundirvísing í samiskum fyri næmingar, sum ganga á øðrum skúlum. Hesir næmingar koma á okkara skúla, tá vit hava vitjanarvikur.

19
20

Meillä on joka vuosi neljä vierailuviikkoa, kaksi ennen joulua ja kaksi joulun jälkeen. Työskentelemme silloin eri teemojen parissa, kuten esimerkiksi porojen kevätmuutto, saamelainen käsityö, seikkailua ja lehden tekoa.

Vit hava fýra vitjanarvikur um árið, tvær fyri jól og tvær eftir jól. Tá arbeiða vit við ymiskum evnum, t.d. at flyta reinsdjórini um várið, samiskum handverki, ævintýrum og at gera eina avís.

21
22

Syömme melkein joka päivä lounasta sisäoppilaitoksessa. Saamme siellä kalaa, pannukakkuja, pastaa, poronlihaa ja paljon muuta.

Næstan hvønn dag eta vit døgurða á kostdeildini. Tá fáa vit fisk, pannukøkur, pasta, reinsdjórakjøt og mangt annað.

23
24

Syksyllä menemme eri poroaitauksiin kun poroja teurastetaan. Me, oppilaat, autamme viemään teurastetut eläimet koululle.

Um heystið fara vit, har reinsdjórini verða rikin og flett. Næmingarnir eru uppií og hjálpa til við at fáa skúlanum reinsdjórakjøt.

25
26

Meillä on joka vuosi kokonainen ruokapäivä.Teemme  silloin saamelaista tai kansainvälistä ruokaa. Kutsumme silloin vanhempamme ja sisarukset päivälliselle.

Hvørt ár plaga vit at hava ein matdag. Vit gera samiskan mat og eisini altjóða mat. Síðani bjóða vit foreldrum og systkjum til døgurða.

27
28

Lähdemme joka toinen syksy saamelaiseen kulttuurifestivaaliin “Raasten Rastah” Röroosiin. Voimme siellä osallistua eri työpajoihin kuten esimerksi: käsityö, urheilu, kielileikit, musiikki.

Annað hvørt ár fara vit til Røros til samiska mentanarfestivalin Raasten Rastah. Har kunnu vit velja millum nógvar ymiskar verkstovur sum handverk, ítrótt, málspøl, tónleik og m.a.

29
30

Saamelainen esikoulu Suaja maanagierte sijaitsee koulun kellarissa. Koulu ja esikoulu tekevät eri asioita yhdessä. Teemme yhdessä retkiä, vietämme saamelaista kansallispäivää jne.

Í undirhæddini í skúlanum heldur samiski barnagarðurin til. Hann eitur Suaja maanagïerte. Skúlin og barnagarðurin gera ymisk tiltøk saman. Vit fara t.d. útferðir, hátíðarhalda samiska tjóðardagin o.s.fr.

31
32

Åarjel - samisk skuvle vietti vuonna 2018 juhlavuotta koulun täyttäessä 50 vuotta. Vanhoja oppilaita, opettajia ja muita vieraita tuli silloin koululle. Sitä juhlittiin suuresti mm. konsertein, esittelyin ja hyvän ruuan kera.

Í 2018 hevði Åarjel-saemiej skuvle eitt stórt hátíðarhald, tí skúlin varð 50 ára gamal. Bæði fyrrverandi næmingar, lærarar og aðrir gestir vitjaðu. Hetta var eitt stórt hátíðarhald við konsert, framsýning, góðum mati og nógvum øðrum.

33
34

Muistatko mitä kieliä opimme koulussa?

Minnist tú, hvørji mál, vit læra í okkara skúla?

35
Åarjel- saemiej skuvle - eteläsaamelaisten koulu

Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Photo:
S1-34: Åarjel-saemiej skuvle
S12: Jens Søraa

www.aarjelsaemiejskuvle.com
Forrige side Næste side
X